minu jänku Lontu

Lontu

pilt minu jänesest

mängufilmide top 10

1. " Veepomm paksule kõutsile"
valminud: 2004. aastal
Filmi loojad:
Režii:
Varis BraslaProdutsent:Artur Talvik ja Gatis Upmalis
Stsenaarium:Alvis Lapiņš
Peaosades:Baiba Broka, Undīne Vīksna,
Muusika:Imants Kalniņš
Operaatoritöö:Uldis Jancis
Sisu:Kahe õe ema läks reisile ja tüdrukuid tuli valvama nende tädi. Lapsed tahtsid endale koera saada ja kiusasid enda hoidjat. Tüdrukud hakkavad enda tädiga kaklema.

2."Kevade"
Valmimisaeg:1969 Filmi loojad:Režii: Arvo Kruusement Produtsent: Kullo Must Stsenaarium: Kaljo Kiisk, Voldemar Panso Peaosades: Aare Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Arno Liiver, Riina Hein Muusika: Veljo Tormis Operaatoritöö: Harry Rehe
sisu:see film räägib vana aja koolist ja sellest, kuidas need õpilased seal on.Joosep Toots teeb pahandusi ja Arnole meeldib Teele.See film kattub suures osas raamatuga.

3.
Nukitsamees
valmimisaeg:1981
filmi loojad:Lavastaja: Helle Karis ("Metsluiged")
Riik: Nõukogude Liit
Osades:Egert SollAnna-Liisa KurveÜlari KirsipuuInes Aru ("Metsluiged")Aarne Üksküla ("Naine kütab sauna")Sulev Nõmmik ("Siin me oleme")
sisu:Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha.

4.
Suvi
1976
O.Lutsu teose ekraniseering
Lavastaja: Arvo Kruusement
Riik: Eesti
Osades:Rein AedmaKaarel Karm Kaljo Kiisk Aare Laanemets Margus Lepa
Tegemist on Eesti kuulsaima filmi "Kevade" järjega, kus tegelased on sirgunud optimistlikeks noorteks. Film on tehtud O.Lutsu samanimelise romaani ainetel.

5.
Arabella, mereröövli tütar
1982
muinasjutt


6.Kallis härra Q
1998
tüdrukud päästavad vanaema vanadekodust


7.Röövlirahnu Martin
2005
Lavastaja: Rene Vilbre
Riik: Eesti
Osades:Madis OllikainenAndry ZhagarsKadi SinkOtt SeppPiret KaldaJaan Rekkor
Martin (Madis Ollikainen) on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida.

8.
Stiilipidu
2005
Lavastaja: Peeter Urbla
Riik: Eesti
Osades:Maarja JakobsonAnne ReemannEvelin PangKarol KuntselMeelis RämmeldMaarika Vaarik
Alice (Maarja Jakobson) on kolmekümnendates telekunstnik, Jana (Evelin Pang) kahekümnendates grimeerija ning Ada (Anne Reemann) keskealine õmbleja. Nad kõik kaotavad enam-vähem samal ajal töö. Kuid koondatud õrnemasoolised ei jää niisama käed rüppes istuma. Et elus midagi veel omal käel saavutada asutavad nad omapärase kostüümilaenutuse, kus kõigi kolme eelnev töökogemus kenasti kasuks tuleb ...

9.
Lammas all paremas nurgas
1992
südamlik koguperefilm kadunud maali leidmisestLavastaja: Lembit Ulfsak
Riik: Eesti
Osades:Tõnu KarkDan PõldroosAin LutseppKalju OrroAarne ÜkskülaMaria Klenskaja
Kunstimuuseumis ekskursioonil olevatele teismelistele poistele tutvustatakse tundmatu autori poolt valmistatud maali. Poisid aga ajavad maali peale ainet, mis osa selle värvist lahti sulatab ning selle alt ühe kummalise märgi välja toob. Poisid viivad maali rõõmsameelse vanapoisi, Ahvena (Tõnu Kark), juurde, kes maali korda teeb. Kuid samal ajal ilmuvad välja vargad, kes kunstiteost endale ihkavad ning seda poistelt iga hinna eest kätte tahavad saada.

10.
Sigade revolutsioon
2004Lavastaja: Rene Reinumägi, Jaak Kilmi
Riik: Eesti
Osades:Arvo KukumägiAnne PaluverAndres OtsTõnu TepandiAnu Saagim
1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda.

Filmikunst

1. Millal ja kus sündis filmikunst?
Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.

2. Mis hämmastas publikut maailma esimesel kinoseansil? Järsku hakkas fotol veovankrit vedav hobune liikuma vaatajate poole, tema järel teised veokid. Vaatajad on rabatud ja hämmastunud.

3. Kes on Charles Chaplin?
Charles Chaplin oli esimene kuulus filmitegija, näitleja ja inglise koomik.

4. Kus hoones asus Eesti esimene kinoteater?
Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.

5. Mis on esimene eesti mängufilm ja kes on selle autorid?
26. veebruaril 1914 esilinastus Tartus esimene eestlaste tehtud mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Estonia Film toodetud, Johannes Pääsukese vändatud, kinoomanik Aleksander Tippo kirjutatud, kohalike kinopidajate finantseeritud ja Vanemuise parukameistri Tõnis Nõmmitsa lavastatud

6. Nimeta filmiliigid (3).
Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid.
Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.
Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

7.Mis on multifilmi alaliigid?
Multifilmi alaliigid on joonis-, anima-, ja nukufilmid.

minu seiklused enne sünnipäevapidu

Oli ilus suvepäev. Just oli vihma sadanud , aga nüüd paistis päike.Minu sünnipäevapidu oli tulemas ja olin ostnud palju õhupalle.Ka mullitajad olid olemas, mida ma katsetasin puhudes mulle. Täna oli väga paljude värvidega vikerkaar. Taevas olid ka mõned pilved.Ma tundsin niiskuse lõhna ja nagu ikka pärast vihma, oli ka väga soe ilm.
Olin oma sünnipäevapeo puhul elevil ja jäin ootama külalisi. Pidu toimus minu kodus laulasmaal.Sidusin parajasti õhupalle posti külge kinni, kui õues hakkas keerutama suur tuul, mis mu värvilised õhupallid kaasa viis.Plaanisin minna poodi süüa ostma, aga kui nägin õhupalle, mis teel poodi põllu kohal tiirutasid, otsustasin need kinni püüda.
Ma jooksin õhupallidele järgi , aga ühtegi palli kätte ei saanud. Õhupallid lendasid vikerkaare kohale ja mina jooksin neile järgi. Järsku nägin teed vikerkaare sisse. Kuna olin uudishimulik, jooksin kohe väravast sisse asja uurima. Sisenedes nägin palju huvitavaid kambreid ja otsustasin kõikidesse sisse piiluda.
Ühes toas olid sees mullid, teises kuldrahad, kolmandas oli palju kommi. Mulle pakkus kõige rohkem huvi mullikamber, sest suurte seebipallide peal oli lõbus sõita ja nende sisse pugeda. Kõige parem oligi esimene kamber, sest see oli võlutuba, mis täitis kolm su soovi.Soovisin teada saades kohe kolm soovi ja need läksidki täide.
Lahkudes kohtasin päkapikku, kes oli minu üle uhke, et ma ei olnud ei raha- ega kommiahne , vaid valisin mullitoa. Ka tema lubas mul soovida kolm soovi, aga nende soovimise jätsin pärastiseks.Pärast tegi pöialpoiss mulle vikerkaares ekskursiooni ja ma jäin sellega väga rahule.
Kui ma oma seiklustest ära tulin, avastasin, et olen enda sünnipäevale neli tundi hilinenud ja kõik muretsesid minu pärast. Otsustasin enda seiklust saladuses hoida ja ütlesin, etpoes läks kauem aega. Kõik lõbutsesid ja minu sünnipäev oli väga tore koos paljude õhupallidega ja mullidega.

lastekirjanikud

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.Kreutzwald on kirjutanud Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg".

Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog.Ta on kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu.Ta on kurva saatusega lastekirjanik.Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.Ta on kirjutanud


Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.Tema tähtsaimad teosed on "Kunksmoor" , " Kallis härra Q" ja " Arabella, mereröövli tütar".

Jaan Rannap on (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.Tema tuntuimad teosed on "Nublu" ja " Koolilood".

Leelo Tungal -Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 1947. Tungal on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Ta on kirjutanud Aabitsa.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.Ta on kirjutanud nii romaane, novelle ja luulet.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.

Silvia Truu

Andrus Kivirähk

Jaanus Vaiksoo

Vigade parandus

Diletant vaatas kaugelt autosid

Koerajutt

Elas kord üks kehv koer. Tal oli väga vähe sõpru. Kutsikal oli suur maja, mille ta oli saanud siis, kui ta peremehed olid ära surnud. Ühel päeval leidis ta magusa kommi enda aias lebavat. Kutsu hakkas kohe keha kinnitama ent siis leidis üks põngerjas kutsika ja tahtis koera endale.
Kui koolilaps koera kaasa üritas tõmmata, tahtis kutsikas punuma panna, aga see ei õnnestunud.
Laps sai lõpuks koera kätte ja kutsikas pidi tema juurde elama jääma.Kutsikas Lapi oli sunnitud enda halja aiaga majast lahkuma. Uues kodus oli küllalt ohurikas olla , sest koolilapsel käisid kogu aeg paljud külalised. Aed oli küll avar ja lai, aga tüdruku külalised said alati kutsika kätte ja lämmatasid teda. Kutsikale näidati veel eredat valgust silma.

Jalgpall

Jalgpall sai alguse Inglismaalt.
Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond, kes lööb rohkem väravaid.
Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalalad).
Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad.Mängijad peavad hoolitsema selle eest, et põlvikud kataksid säärekaitseid täielikult kogu mängu aja.

Tennis

Tennis on spordiala, mida mängitakse reketiga. See on ka pallimäng. Tennise sünnimaa on Wales ja see leiutati 18-nda sajandi lõpus. Tennis on maailmas väga tuntud ja seda saab mängida igas vanuses.Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks".


Tennises võib mängida üksik- ja paarismängu. Noorte seas on populaarsem üksikmäng, aga vanematele harrastajatele meeldib rohkem paarismäng.
Minule ise meeldib mängida tennist ja ma mängin võistluseid kaasa. Hetkel olen Eestis 15- nes.

Parimad tennisistid Eestis on naistest Kaia Kanepi, Maret Ani ja Margit Rüütel. Meeste seast on parimad Mait Künnap, Jürgen Zoppja Jaak Põldma.


Maailma kuulsaimad tennisistid on Maria Šarapova, Rafael Nadal, Roger Federer, Serena Williams.

info- google.com, wikipedia.com

Sõber

Minu sõber oled sina,
Sinu sõber olen mina.
Kui mul täna abi vaja,
Asjad kõik korda ajad
Koos meil alati on tore,
Meil ei teki ühtki muret.
Siis kui päike paistab õues,
Jänesed on meie põues.
Ja kui taevast vihma kallab,
Minu sõber mind valvab.
Täna ütlen sulle seda,
Et meil sõpruslepinguid on sada.
Alati su sõbraks jään,
Kasvõi siis, kui õues on hüään.
Kui sa mul sõbraks jääd,
Siis mind elulõpuni sa näed.

Ramsese vembud

Ühel päikesepaistelisel päeval jooksis üks lontis kõrvadega taksikoera sarnane peni mööda tänavat ja oleks peaaegu ühed vanainimaesed pikali tõuganud.Ta lippas nii kiiresti, et läks läbi kiviaia. Koer jooksis nii kiiresti enda kuuti ja peale seda tahtis endale pruuti valima minna.

Seal oligi üks valge puudlikoeratüdruk, kellesse Ramses armus. Ka puudlitüdruk armastas Ramsest. Taksikoera sarnane peni jooksis tüdruku juurde, aga ta teele jäi liiklusmärk, mille Ramses otsustas endale kaelarihmaks panna, et uhkem välja näha.

Puudlikoer tõmbas end rihmast lahti, et Ramsesega jalutama minna. Nad jooksid kahekesi prügikastidesse ja taksikoer hakkas seal kohe tuhnima.Koerad hullasid prügi sees ja sinna tulid teised koerad.

klassikaaslase iseloomustus

Minu klassikaaaslane on kolmeteistkümne aastane ja tal on heledad juuksed ning hallikad silmad.Ta on sale ja küllaltki pikk.Tal on piklik nägu ja üle õlgade juuksed.

Minu sõbra harjumused on koolist tulles koju või kellelegi külla minna ja kaks korda nädalas käia tantsutrennis. Õppimises on ta hea ja kodused tööd on tal alati tehtud. Talle meeldib tantsida, sportida ja sõpradega koos olla.

Minu klassikaaslane on kõikidega sõbralik ja aitab alati samuti laenab ta mulle asju, kui mul need maha jäävad.Talle meeldivad loomad ja koduloomadest on tal jänes ja kalad.Minu klassikaaslasele meeeldib loodus.

Selle tüdruku hobid on tantsimine.Talle maeeldib joonistada ja ta maalib kenasti. Samuti meeeldib talle muusikat kuulata. Sportida meeldib talle ka ja ta on spordis hea. Vahest lobiseb ta tunnis , aga ta on hea sõber.

kriminaaljutt

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma õega ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...
Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.
Vangis istus tuletõrje kapten nimega Olja, kes oli talle väga hea sõber. Olja vastas:"Sina Hendrikus lõbutse enda õega, teil on veel pikk tulevik veel ees. Minust ei hooli keegi mina võin siin vangis rahus istuda." Sellepeale ütles Hendrikus:"Selge, ma siis asun asja kallale. Head elu sulle! Olja oli solvunud kuna ta lootis,et Hendrikus päästab ta ja võttab ta õe asemel naiseks. Hendrikus sellest ei hoolinud ja ta käis õega kahe aastasel reisil. Kui ta tagasi tuli oli Hendrikus kuulnud et Olja oli vanglast põgenenud ja tahab kätte maksta Hendrikusele ja tema südant võita.Hendrikus kartis Oljat, sest ta teadis et too võib armastuse nimel kõike teha. Olja oli kõige kardetum naine linnas. Hendrikus jooksis õe juurde ja karjus oma väga peenikeste häälepaeltega:" Õde sõidame linnast välja." Õeke ütles:"Ei me jääme siia!" Järgmisel päeval hakkas Olja panema toime mõrva Hendrikuse õele.
Olja oli mõrva hoolega läbi mõelnud. Linnas käies tegi endine vang näo, nagu poleks midagi erilist juhtunud. Kui Hendrikus sai midagi teada mõrvast, tahtis ta kohe plaanist teatada, aga teda takistas Olja, kes ähvardas loo väljarääkimise puhul Hendrikuse tappa.
Hendrikuse õde oli kuidagi saanud teada, et teda kavatsetakse tappa ja ta kavatses Eestist ära põgeneda ning asuda elama üksikule saarele India ookeanis.Õde Liisi ostis pileti Austraaliasse ja tahtis põgeneda salaja ja isegi Hendrikusele ei rääkinud ta sellest.
Ühel ööl istus Liisi lennukisse ja sõitis Austraaliasse. Hommikul ärgates märkas Hendrikus, et tema õde ei olnud ja esimesena läks ta muidugi Olja juurde, et temalt küsida, kas vang on juba Liisi tapnud. Olja ei olnud veel Liisit mõrvanud, aga ta rõõmustas teades, et tüdruk on kadunud.
Hendrikus oli muidugi väga kurb, aga Liisil läks üksikul saarel hästi ja ta oli selle avastamata koha kuningannaks saanud. Hendrikus põgenes samuti Eestist Inglismaale ja Olja oli rõõmus, et ta sai neist kahest lahti.

kriminaaljutt

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."

Seda mõrva kirjutas üks kirjanik. Ta tahtis kätte maksta enda sõbrale selle eest, et sõber solvas teda öeldes, et kirjateos on igav ja kole.

Niisiis otsustas kirjanik Mati kirjutada ajalehele artikkli mõrvast. Ta kavatses enda sõpra sellega hirmutada ja võibolla isegi tappa.

Järgmisel päeval ilmus artikkel tapmisjuhtumiga ja kõik võisid mõrvaplaanist lugeda. Mati sõber läks kirjanikku solvama ja tema juttusi mustama. Mati sai vihaseks ja kavatses sõber Arturi ära tappa. Artur ei teadnud sellest midagi ja käis iga päev Matit narrimas.

KIrjanik hakkas kirjutama mõrva. Ta kavatses endise sõbra mõrvata nädala aja pärast kusagil maal, et keegi sellest teada ei saaks. Need seitse päeva oli Mati põnevil ja tegi ettevalmistusi tappmiseks.

Lõpuks oli see päav käes ja kirjanik kavatses kutsuda Arturi enda juurde maale külla, et siis mõrv toime panna. Mati näitas rahulikult enda endisele sõbrale sigu. Järsku lukustas ta laudaukse ja rääkis, et mõrvab ta täna. Artur oli närvis ja nähes Mati käes olevat nuga, sai ta aru, mida ta valesti oli teinud. Küll püüdis Artur vabandada, aga enam see ei aidanud.

Nüüd oli mõrvahetk käes ja Arturil kästipikali visata. Mati tappis ruttu narrija ära ja oli ise veel uhke.

Järgmisel päeval kirjutas ta ajalehte uudise, et on toimunud mõrv. Terve linn läks uudisest elevile ja ainult sellest räägiti. Kõik hakkasid uurima, kes tappis Arturi.Lõpuks leiti süüdlane üles ja algas suur kohtuistung, kus otsustati kirjaniku saatus.Mati karistus oli see, et ta pandi keset linna häbiposti ja kõik möödaminejad võisid Matiga teha, mida tahtsid.

Lõpuks pandi kirjanik vangi kümneks aastaks. Mati jõudis vanglas kirjutada seitse raamatut ja neid hakati lugema.Enam ei teeks kirjanik nii, aga tema raamatuid ei võinud karistuseks müüa.Nüüd elas Mati elu lõpuni häbis ja ilma enda korterita, mis talt ära võeti vanglas istumise ajal.

arvustus "Hinnaline pärl"

Ma lugesin lühijuttu "Hinnaline Pärl",mis rääkis pärlkõrvarõnga kadumisest. Selle loo autor on Agatha Christie.
See lugu jutustab sellest, kuidas seitse inimast läksid reisima. Kui nad jõudsid laagrisse, hakkas Blundell eputama oma tütre kõrvarõngastega. Caroli pärlkõrvarõngad kukkusid kergelt kõrvast ära ja hakati rääkima , et ükski varas ei ole aus, aga arheoloog dr. Carver väitis, et on olemas ka ausaid vargaid. Hakati magama minema. Järgmisel päeval läks reisigrupp mägedesse platformile ja seal avastati, et Caroli kõrvarõngas on kadunud.
Esimesena hakati kahtlustama Jim Hursti, sest ta oli enne olnud varas. Carol tahtis abielluda Hurstiga, mitte Donaldiga. Jim ei varastanud pärli, vaid selle oli näpanud arheoloog Carver. Parker Pynega rääkides lubas Carver anda pärli tagasi ja andeks paluda.Tegelikult ei olnudki see pärl päris.


Selles loos oli seitse tegelast:
Tegelik pärli varas ja arheoloog dr. Carver
Kõrvarõnga omanik miss carol
Endine varas Jim Hurst
Briti soliidse hõngu levitaja Parker Pyne
Caroli isa Blundell
Parlamendiliige Donald Marvel
Prantsuse kolonelDubasc.

Mulle meeldis see lugu, sest see oli põnev jaka pealkiri kutsus lugema.Mulle ei meeldinud jutus, et seal oli liiga palju otsekõnet ja algus jäi natuke arusaamatuks, aga ma jäin rahule sellega, etlõpupoole oli lugu põnev ja pärlivaras selgus. Soovitan seda juttu lugeda kõigil.

e-kataloog ja kriminaalsed teosed

Siil Felix seikleb jälle : [Leelo Tunga"Kallis härra Q" - kriminaalne ja südamlik : esilinastub uus
Eesti koguperefilm ["Kallis härra Q"; rež. Rao Heidmets; Aino Perviku samanim. jutustuse alusel] / Anneli Aasmäe ; Heidmets ; Pervikl. "Siil Felix ja kriminaalne loomaaed"] / Leelo Tungal

kriminaalne ja detektiiv

Kriminaal on kuritegevusega seotud või sellesse puutuv inimene.

Detektiiv on salapolitseinik.

sissejuhatus

tere!

Olen Mariann ja ma õpin GAG 6.b klassis.Ma olen13. aastane.Olen selle blogi looja ja panin enda ajaveebi nimeks Põnks, sest mu hüüdnimi on Põnks.
Minu koduloomaks on jänes nimega Lontu.