kriminaaljutt

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."

Seda mõrva kirjutas üks kirjanik. Ta tahtis kätte maksta enda sõbrale selle eest, et sõber solvas teda öeldes, et kirjateos on igav ja kole.

Niisiis otsustas kirjanik Mati kirjutada ajalehele artikkli mõrvast. Ta kavatses enda sõpra sellega hirmutada ja võibolla isegi tappa.

Järgmisel päeval ilmus artikkel tapmisjuhtumiga ja kõik võisid mõrvaplaanist lugeda. Mati sõber läks kirjanikku solvama ja tema juttusi mustama. Mati sai vihaseks ja kavatses sõber Arturi ära tappa. Artur ei teadnud sellest midagi ja käis iga päev Matit narrimas.

KIrjanik hakkas kirjutama mõrva. Ta kavatses endise sõbra mõrvata nädala aja pärast kusagil maal, et keegi sellest teada ei saaks. Need seitse päeva oli Mati põnevil ja tegi ettevalmistusi tappmiseks.

Lõpuks oli see päav käes ja kirjanik kavatses kutsuda Arturi enda juurde maale külla, et siis mõrv toime panna. Mati näitas rahulikult enda endisele sõbrale sigu. Järsku lukustas ta laudaukse ja rääkis, et mõrvab ta täna. Artur oli närvis ja nähes Mati käes olevat nuga, sai ta aru, mida ta valesti oli teinud. Küll püüdis Artur vabandada, aga enam see ei aidanud.

Nüüd oli mõrvahetk käes ja Arturil kästipikali visata. Mati tappis ruttu narrija ära ja oli ise veel uhke.

Järgmisel päeval kirjutas ta ajalehte uudise, et on toimunud mõrv. Terve linn läks uudisest elevile ja ainult sellest räägiti. Kõik hakkasid uurima, kes tappis Arturi.Lõpuks leiti süüdlane üles ja algas suur kohtuistung, kus otsustati kirjaniku saatus.Mati karistus oli see, et ta pandi keset linna häbiposti ja kõik möödaminejad võisid Matiga teha, mida tahtsid.

Lõpuks pandi kirjanik vangi kümneks aastaks. Mati jõudis vanglas kirjutada seitse raamatut ja neid hakati lugema.Enam ei teeks kirjanik nii, aga tema raamatuid ei võinud karistuseks müüa.Nüüd elas Mati elu lõpuni häbis ja ilma enda korterita, mis talt ära võeti vanglas istumise ajal.